Elektriauto: uued viisid kaubavedu jätkusuutlikuks tulevikuks
"Siit saate teada, kuidas tarbesõidukitootjad suunavad ümberkujundamist aku-elektriliste veoautode poole ja millist rolli laadiv infrastruktuur ja Euroopa kliimaeesmärgid mängivad. ECO-instituudi praegune aruanne rõhutab turuarengut, transporditööstuse väljakutseid ja vesinikpõhiste tõrke tulevikut. Loe lähemalt otsustavate sammude kohta, et vähendada maanteekaubaveoid."

Elektriauto: uued viisid kaubavedu jätkusuutlikuks tulevikuks
Elektriauto ettevalmistamisel: transporditööstuse ümberkujundamine
Berliin, 16. september 2024 - revolutsioonilised muutused transpordisektoris on üha enam sõitmas. Nende arengute keskmes on kiiresti kasvav aku- ja veoautode turg. Kuigi nõudlus keskkonnasõbralikumate transpordilahenduste järele kasvab, on juhtivad tarbesõidukite tootjad teatanud märkimisväärsest edust, mis peaks sillutama teed jätkusuutlikumaks tulevikuks. Eelkõige prognoositakse maanteeveokite kasutamise ulatuslikku suurenemist maanteeveo transpordis kuni 2030. aastani.
Kaubavedude keskkonnareostus on märkimisväärne. ECO-instituudi andmetel on need transpordid pärast autoliiklust liiklussektoris suuruselt teine süsinikdioksiidi heitkoguste allikas. Seetõttu on kliimaeesmärkide saavutamiseks hädavajalik meede üleminek heitega draivitehnoloogiatele. Tootjad, kes esindavad juba umbes 90 protsenti Euroopa turust, eeldavad, et enam kui 50 protsenti uutest registreerimistest tuvastatakse 2030. aastaks. See ei illustreeri mitte ainult tehnoloogia muutust, vaid ka muutust tööstuses.
Selle ümberkujundamise keskne aspekt on vastava laadimisinfrastruktuuri arendamine. Elektriveoautode jaotuse edendamiseks tuleb nii transpordiettevõtete kui ka avaliku laadimisvõrku nii laialdaselt laiendada. Ennekõike peetakse oluliseks piisava vooluvõrgu ühendamise võimekust. See tehnoloogiline muutus võib õnnestuda ainult siis, kui infrastruktuur on kohandatud kasvavate nõuetega varases staadiumis.
Selle kõrge jõudlusega laadimisseadmete infrastruktuuri loomine pole mitte ainult tehniline väljakutse, vaid esindab ka sotsiaalset vastutust. Transporditööstus näitab juba, kui palju ta sõltub nendest muudatustest, et säilitada oma konkurentsivõime. ECO-instituudi Florian Hacker rõhutab stabiilse poliitilise raamistiku olulisust, eriti seoses süsinikdioksiidi standardite ja keskkonnasõbralike teemaksu süsteemide osas. Poliitiliste sihtmärkide lahkumine võib aga edusamme ohustada.
Lisaks elektrijagudele töötatakse ka vesinikupõhised tehnoloogiad. Ehkki need on alles väljatöötamisfaasis, näevad mõned tootjad niššide rakendustes potentsiaali. Ekspertide hinnangul on vesiniku veoautode pikaajaline turupotentsiaal 10–20 protsenti. See näitab, et ümberkujundamist saab arenenud tehnoloogiate mitmekesistada ja rikastada.
Jätkusuutlik areng tarbesõidukite tööstuses ei nõua mitte ainult tehnoloogilisi uuendusi, vaid ka tihedat koostööd transporditööstusega. Föderaalse majandus- ja kliimakaitseministeeriumi toetatud uurimisprojektid on juba hakanud omandama väärtuslikke teadmisi alternatiivsete sõiduvormidega transpordiettevõtete vaatenurkade ja kogemuste kohta.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et üleminek elektriautodele pole mitte ainult tehniline, vaid ka sotsiaalne väljakutse, millega tuleb tegeleda selge poliitilise visiooni ja majandusliku toetusega. Selle algatuse edu võib olla logistika ja keskkonnakaitse tuleviku jaoks otsustav.