Arutelu Saksamaa pileti üle: inflatsioon ja hirmud tuleviku ees!

Arutelu Saksamaa pileti üle: inflatsioon ja hirmud tuleviku ees!

Debatt Deutschlandticketi rahastamise üle muutub üha teravamaks. Sel neljapäeval kohtuvad liidumaade transpordiministrid Münchenis, et arutada lahendusi 2023. aasta mais kasutusele võetud piletiga kaasnevatele finantsprobleemidele. Pro Bahni liidu aseesimees Lukas Iffländer kutsub poliitikuid üles leidma uusi rahastamisviise, eriti seoses praegu arutlusel oleva kuni 14-protsendilise hinnatõusu eesmärgiga. Hind on hetkel 58 eurot kuus, mis on tõusnud aasta alguse 49 eurolt. Pileti kriitikud väidavad, et see toob kasu eelkõige jõukatele kaugliinisõitjatele ja piirkondlikud rongid on ülekoormatud, mis muudab integratsiooni raskemaks nende reisijate jaoks, kes kasutavad maapiirkondades kohalikku transporti. Deutschlandticketi kasutab üle 11 miljoni inimese, sealhulgas 1,15 miljonit Berliinis ja selle lähiümbruses, kus ühistranspordi infrastruktuur on eriti raskendatud.

Rahalised vahendid Deutschlandticketi toetamiseks on keskne küsimus. 2023. aastal panustasid föderaal- ja osariikide valitsused ühiselt 3 miljardit eurot, kusjuures föderaalvalitsus kandis Berliini heaks 135,7 miljonit eurot. Sellest summast ei piisa aga kasvavate kulude täielikuks katmiseks. Brandenburgi infrastruktuuriminister Detlef Tabbert väljendab muret ja nõuab pileti jaoks usaldusväärset rahalist alust. Tulevaste rahastamislünkade likvideerimiseks arutatakse Berliinis järgmise tõusu üle: 62 või 64 euroni. Vastavalt aruandele päevauudised 62-eurose hinnaga piletit ei saa enam pidada rahaliselt alarahastatuks, liidu- ja osariikide valitsused peaksid nõustuma lisakulude katmisega.

Finantseerimine ja hinnaarendus

Deutschlandticketi rahastamine on selle kehtestamisest saadik olnud vastuoluline. Riikide tagasivõtmine seaks pakkumise ohtu, mida Tüüringi transpordiminister Steffen Schütz kardab. Ta loodab kokkuleppele, kus föderaalvalitsus kannab tulevikus suurema osa kuludest. Finantseerimine on põhimõtteliselt tagatud 2023. aasta lõpuni, kuid juba on selgeid signaale, et kasutajad peavad valmistuma kõrgemateks hindadeks alates 2029. aastast, et mitte ohustada mobiilsuse üleminekut. Saksa Sotsiaalliit kritiseerib teravalt võimalikku hinnatõusu ja hoiatab negatiivsete mõjude eest. Berliini transpordisenaator Ute Bonde rõhutab vajadust säilitada Deutschlandticketi pakkumine ja teha tööd hinnatõusu vältimiseks.

Kui osa poliitikuid toetab ettepanekut siduda hinnatõus inflatsioonimäära või kulutõusuindeksiga, siis leidub ka eksperte, kes näevad transpordivõrgu lihtsustustes säästmisvõimalusi. Võib-olla aitaks selline reform pinget leevendada ja pileti praegusel kujul säilitada. Föderaalvalitsus plaanib alates 2026. aastast panustada rahastamisse 1,5 miljardi euroga, nii et finantsraamistik jääb vaidlusi tekitavaks aastani 2026. Liidu riigid eelistavad soovitud finantseesmärkide saavutamiseks hinnatõusu 64 euroni, 58 euroni tõstmisega aga püsib lootus kulude stabiilsusele.

Deutschlandticketit kasutab umbes 13 miljonit inimest ja see võimaldab reisida kohalikul ja piirkondlikul transpordil üleriigiliselt. Kuigi koalitsioonileping näeb ette, et hind jääb esialgu stabiilseks, näitavad arutelud finantsraamistiku üle juba selget trendi vajalike hinnakorrektsioonide suunas. Nii kasutajad kui ka poliitikud peavad edaspidi nende väljakutsetega tegelema, et leida elujõuline lahendus.